Hea teksapaari leidmine on vähemalt minu jaoks alati suur ja vaevarikas töö. Kuigi teksaseid on kapis alati rohkem kui üks, siis kujuneb alati lemmikuks üks paar, mida iga kord eelistan teistele. Aastate jooksul on mul lemmikuid leidunud erinevatest poodidest alustades Tommy Hilfigeriga lõpetades Zaraga.
Kunagi enne 2010. aastat oli minu põhimõte alati see, et kvaliteetse paari leidmiseks seadsin oma sammud mõne brändipoe poole, sest lemmikteksaseid kandsin igapäevaselt ja aastaid ning kvaliteet oli see, millesse olin nõus panustama. Kahjuks 2009-2010 aga saabus majandussurutis ning omades kogemust brändipoodidega oli kurb tunnistada, kuid kõik kaubandused olid hakanud kokku hoidma just materjali ja kvaliteedi pealt. Seega mingi aeg loobusin ma teksade ostmisest, mis maksid palju, kuid venisid välja ja kaotasid värvi, kuju sama kiiresti kui mõne odavama poe teksad. Erandeid on olnud aga alati - ikka õnneliku juhuse läbi oli võimalik leida mõni paar, mis kestis, kuid ei leidnud mõtet minna bärndipoodi õnnemängu mängima. Eelmine aasta kuulsin aga sõbranna käest, et just Hollisteri teksad on tema heakskiidu osaliseks saanud.
Londonis olles seadsin endale eesmägiks soetada vähemalt üks paar just Hollisterist ning ise järgi proovida, kas positiivne tagasiside vastab tõele. Parasjagu oli vajadus ka lühikeste teksapükste järgi, kuid need ei tundnud seljas siiski õiged. Küll aga ledsin endale tumesinised teksapüksid, mis vajasid selga saamisel küll natuke pingutust, kuid üle pika aja meeldis mulle see, mis peeglist vastu vaatas.
Nüüdseks olen olnud pikemalt Hollisteri teksade omanik ning mina saan ainult kiidusõnu jagada! Minu lemmikteksadeks on nüüdseks kujunenud ühed tumesinised jegginsid. Eesti poodides uitades ei ole mulle tegelikult jegginsid kunagi meeldinud, sest nad on jätnud seljas pigem retuuside mulje ning tihti ei olnud tagumiku peal taskuid, mis muutis neid veel enam retuuside sarnasteks. Need jegginsid on aga imelised! Tavaliselt pesin teksapükse, sest nad olid vaikselt juba kuju kaotamas, kuid antud jeggensid sattuvad pesumasinasse ainult ja ainult sellepärast, et aeg-ajalt peaks ju riideid nagu pesema ka. Nad on super pehmed, super mugavad. Tavaliselt koju jõudes tahaks skinnyd teksad jalast rebida ja dressid panna, kuid nendes pükstes võin vabalt vedeleda ka kodus diivanil, sest nad on nii mugavad ja ei veni absoluutselt välja.
Hollisteri teksadel on ka kaks pikkust ning lühem sobib mulle ideaalselt! Ma ei pea end küll väga lühikeseks, kuid 170+ cm tüdruku kõrval oleks vaja küll juba kontsad jalga panna. Eestis on aga paljud skinnyd teksad mulle pigem pikaks jäänud ning isegi lühemaks tehes ei hoia nad päris sääre ümber, kuid Hollisteri teksad on täpselt nii ümber kui saavad ühed skinnyd olla.
Ainuke imelik tunne, mis mind valdas oli see, et kandes neid jeggenseid peab suhteliselt rahul olema oma kehaga, sest erinevalt teksadest, mis on paksemast materjalist, ei suru nad kõik ebaperfektsused niivõrd oma paika. Teine mõte, mis on mu peas uitanud on muster tagataskudel. Mitte et mulle see muster ei meeldiks, kuid mul on tunne, et see pole päris see, kui ma tahaksin panna selga mõne eriti naiseliku pluusi, sest minu jaoks ei seostu see muster kuidagi ei klassika ega elegantsusega. Aga need kaks veidrat mõtet võivad vabalt eksida ka ainult minu pähe ning alati on võimalik leida sealt mõned tumedamad tekad, kus seda mustrit polegi näha.
Teksaseid leidub erineva lõike, värvi ja pikkusega, kui tekkis huvi, siis valikut on võimalik näha SIIN.
No comments:
Post a Comment